Kaie Tanner, Sirp 30.01.2014: 2013. aasta on koorimuusikaliselt kirju nagu lapitekk, juhtunud on palju ja mitmel tasandil. Me kõik rõõmustame selle üle, et laulupeole „Aja puudutus” on registreerunud rekordarv – ligi  36000 osalejat, et riigitoetuste programmi arendusstipendiumid tõid meie koorimaastikule palju uusi algatusi, et eesti heliloojatel on valminud hulk uusi kooriteoseid ning järjest rohkem on koorijuhte, kes tunnevad huvi enesetäienduse vastu.

Teiselt poolt aga andis mullune laulu­peoküsitlus märku, et küllalt suur hulk noori lauljaid näeb laulupeos pigem meelelahutuslikku seltsiüritust kui sisuliselt kaalukat omakultuuri tähtsündmust. 
Nagu alati laulupeo­eelsel aastal, tekkis vaidlus teemal, kas peorepertuaar pole mitte ülemäära keeruline, kas kava peaks olema rahvalik ja kõigile meeldima või on lubatud ka hariv ja pingutust nõudev aspekt. Ja kumb on olulisem?
Alustame inimesest. Koor koosneb lauljatest, aga algab enamasti dirigendist. Dirigent hoiab lauljaid koos, motiveerib ja õpetab. Eesti väiksust arvestades on meil vaja igaüht neist, et laulupidu jääks kestma sama suure ja tähendusrikkana kui seni. Juba praegu on koore, kellele dirigente ei jätku – mitte ainult äärealadel, vaid ka Tallinnas ja Harjumaal. 
Kooriühing suudab pakkuda koorijuhtimise koolitusi nii algajatele, edasijõudnutele kui ka rahvusvahelisel tasemel dirigentidele (koolitusreisid). Mentorkoolitusi saab tellida vastavalt oma maakonna või kooriliigi vajadustele, huvidele ja probleemidele. Laulupidude ettevalmistamiseks on saadaval fonogrammid, klaverisaated, sisselauldud häälepartiid, dirigentide seminarid ja töölehed. 
Kooride tegevustoetuste programm annab juba mitmendat aastat tuge laulupidude protsessis osalevatele kooridele ja orkestritele. Nüüd on meil ka dirigentide stipendiumid toetamaks nende ettevalmistust laulupeoks ning enesetäiendust. Möödunud aastal said koorid esmakordselt taotleda arendusstipendiume, mis andsid võimaluse neile, kes tahtsid korraldada midagi erakordset ja väljapaistvat. Tänu sellele saime Eesti koorimuusikat tutvustada Lõuna-Ameerikas ja mitmetel mainekatel rahvusvahelistel koorikonkurssidel ja -festivalidel: ISCMi uue muusika päevad Košices, „Praga Cantat” ja Olomouci festival Tšehhis, „Cantonigros” Hispaanias, „Varsovia Cantat” Poolas ning Tampere, Llangolleni (Wales), Missoula (USA), Kaunase ja Firenze koorifestivalid. Palju toetatust leidis aga aset Eestis: Viljandi hansapäevadel tehti noorte orkestrimängijate ja koorilauljate koostöös suurkontsert „Südaöised sümfoonikud” 1000 vaatajale-kuulajale, Raplamaa koolides korraldati Veljo Tormise muusika loeng-kontserdid, üle Eesti oli kontserte sarjas „Luuletajad Eesti muusikas”, viidi läbi maailmakuulsa Tallis Scholarsi meistriklass, laste ja noorte suvine koorikool Põlvas ja Tartus ning Lõuna-Eesti lastekooride ühine laulupeo ettevalmistuslaager koos Raadio Laulustuudio lastekoori ja helilooja Margo Kõlariga. Lisaks salvestati eesti heliloojate uusi naiskooriteoseid, ilmusid naiskoorikogumik „Sukasäärelaulik”, Eesti cross-over muusikateoste plaat TLÜ meeskoorilt, politsei- ja piirivalveameti puhkpilliorkestrilt ja Ro:torolt, rahvakoraalide ja gregooriuse laulu plaat Püha Miikaeli poistekoorilt. Kõik loetletu ületab ühe koori ja linna huve ning tegevusulatust –
 neist on kasu olnud kogu valdkonnale.
Peale koolituste ja toetusprogrammide aitab dirigenti tunnustus. 25. jaanuaril oli juba üheteistkümnes kooriühingu aastakontsert – oleme rõõmsad selle järjest laieneva kõlapinna üle. Aasta koori, dirigendi, toetaja, teo valimine tõstab esile väikese hulga suurepäraseid nimesid – jah, 16 laureaati ja 87 nominenti on meie koorimuusikute hulka arvestades vähe. Märgata tuleks iga päev ja igal tasandil.
Kelle laulu me laulame? Inimeste kõrval vajavad koorid muusikat, mida needsamad inimesed laulda ja koorijuht juhatada saaks. Eestimaise lauluvara üleküllust me küll kurta ei saa, pigem on koorid hädas selle puudumisega, nii nagu ka heliloojad piisavalt heal tasemel kooride ja muusikakirjastajad piisava ostujõuga kundede puudumisega. Kohati pelgab uut muusikat ka publik, ehkki selles osas on olukord tunduvalt paranenud. Kümme aastat tagasi arvas üks meie koorihelilooja, et ainus tee uudismuusika kontserdiga tulu teenida on võimaldada sinna tasuta sissepääs, aga kasseerida väljapääsu eest 500 krooni. Praegu on ka amatöörkoorid hakanud teoseid tellima ja esiettekandeid kohtab kontserdi­kavades üha sagedamini.
2013. aastal olid Tallinna rahvusvahelise koorifestivali kavas esmakordselt uudisteosed (Galina Grigorjeva kirjutas kohustuslikud teised kaasaegse muusika kategoorias) ning koostöös heliloojate liiduga korraldas kooriühing ka Eesti muusika päevade kontserdi „KOORumine” kümne esiettekandega. Teoseid kirjutati kõigile kooriliikidele, nende noodid andis välja Eesti Muusika Fond ning kooriühing koostöös ERRiga üllitas ka CD esiettekannete kontsertsalvestusega. Seega on teosed nüüd huvilistele kättesaadavad ja jõuavad loodetavasti üha uute kooride repertuaari. 2014. aasta aprillis kavandame juba järgmist koostöökontserti ning loodetavasti saabki koorimuusika esmaettekannete kontserdist, nootidest ja plaatidest iga-aastane traditsioon.
Kuidas me teistele paistame? Kooriühingu suurim regulaarne rahvusvaheline sündmus Tallinna koorifestival tõi 2013. aasta aprillis Estonia kontserdisaali võistlema 23 koori Eestist, Austriast, Rootsist, Ukrainast, Valgevenest ja Inglismaalt. Konkursi grand prix’ pälvinud Head Ööd, Vend üle tunneme tõsiselt rõõmu – Eesti koorimuusika on saanud juurde ühe kõrgetasemelise ja omanäolise kammerkoori. Festivali lõppkontserdil kanti Tõnu Kaljuste juhatusel ette Arvo Pärdi „Aadama itk” ja Erkki-Sven Tüüri „Psalmoodia”, esitajaiks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti muusika- ja teatriakadeemia segakoor, kammerkoor Collegium Musicale, Tallinna Kammerorkester ja Nargeni festivali orkestri puhkpillirühm. Täissaal ning nii oma kui väliskülaliste ääretult positiivne vastuvõtt pani festivalile ilusa punkti.
Põhja- ja Baltimaade koorijuhtide kongress tõi juulikuus Hamaris kokku 40 koorijuhti, nende hulgas üheksa eestlast. Seda laadi rahvusvahelistele koolitustele on kooriühing koolitusreise korraldanud varemgi; inglise keelt valdavaile dirigentidele on see hea võimalus täiendada oskusi tunnustatud asjatundjate abiga. Seekordne programm ja koolitajad (Kari Turunen, Sven-David Sandström, Lone Larsen, Håkan Daniel Nystedt) olid kõrgel tasemel ning loodetavasti näeb mõnda nimetatud dirigentidest peagi ka Eestis.
Mullu külastasid Eestit Simon Carrington (Pühalepa muusikafestivali külalisdirigent tegi ka avatud proove, mida said jälgida kõik huvilised), Tallis Scholars (andis kontserdi Haapsalu vanamuusikafestivalil, selle asutaja ja dirigent Peter Phillips tegi meistriklassi EMTAs) ja Eric Whitacre (peale kontserdi Tallinna Jaani kirikus oli ka tema meistriklass). Märkimist väärib, et nende sündmuste taga on mitu inimest-organisatsiooni, kes tegid ära suure töö: Pühalepa muusikafestival, kammerkoor Voces Musicales, Sander Tamm ja MTÜ Stainless. Hakkajaid noori, huvitavaid ideid ja algatusi jätkub meil loodetavasti ka sel ja järgmiselgi aastal.
2013. oli hea aasta. Tänavunegi toob meile laulupeo, maailma koorimuusika sümpoosioni (Soul, Lõuna-Korea), Euroopa noorte- ja lastekooride festivali (Bergen, Norra), Eesti uue koorimuusika kontserdi, Vigala suveseminari ja palju koorikontserte. Ja uued koorimuusika aastaauhinna laureaadid.
25. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis välja 2013. aasta koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad

AASTA KOOR

Kammerkoor Head Ööd, Vend (dirigendid Pärt Uusberg ja Külli Kiivet) ja Saaremaa Meeskoor SÜM (dirigendid Mari Ausmees ja Ester Soe)

AASTA PUHKPILLIORKESTER

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Sirly Illak-Oluvere)

AASTA DIRIGENT

Heli Jürgenson

AASTA DIRIGENT-MUUSIKAÕPETAJA

Janne Fridolin

AASTA NOOR DIRIGENT

Maarja Helstein

AASTA ORKESTRIDIRIGENT

Sirly Illak-Oluvere

AASTA TOETAJA

Suure-Jaani vald

AASTA KORRALDAJA

Kaie Tanner, Sander Tamm

AASTA TEGU

raamat „Kogemuste kuld.Vestlusi koorijuhtidega”

KOOSTÖÖPREEMIA

KasTan Meedia

ÜKSMEELEPREEMIA

Vana-Vigala Tehnika- ja
Teeninduskool

AASTA KOORIHELILOOJA

Mart Siimer

AASTA KOORIPLAAT

CD „Õhtul”, kammerkoor Head Ööd, Vend